Tint kirjutab...

Aastavahetuse eel on kombeks teha kokkuvõtteid möödunud aastast. Analüüsida tehtut ja teha plaane, et uus aasta ikka lennukam, parem ja õnnelikum tuleks. Pühendan oma postituse kõikidele, kes miskitpidi lastega seotud, sest see, millest kirjutan, on hinges kriipinud juba mõnda aega ning selle sisu kokkuvõtvalt on järgmine: Kõik teie, kes te ei ole õppinud psühhiaatriteks ega kliinilisteks psühholoogideks, PALUN LÕPETAGE LASTE DIAGNOOSIMINE! Mõned näited: Mingi häire sellel lapsel igal juhul on, selles ma ei kahtlegi! No sa vaata teda, see ei ole ju normaalne! No see laps on küll autist, see on ikka väga imelik, et ta mängib niimoodi juba mitmendat päeva tükk aega ühe ja sama puslega. Oled Sa kindel, et ta pole Asperger? Niimoodi kõikide automarkide nimetusi meelde jätta ja ainult autodest huvituda ei ole ikka normaalne.  See poiss on täiesti hüperaktiivne, no vaata kuidas ta niheleb ühe koha peal. 5. aastane peaks ikka suutma juba rahulikult ühe koha peal istuda. Mina küll

Juba mõned nädalad enne Platinum Eventsi debüütüritust teavitasin oma pere teisi liikmeid, et septembri esimesel nädalavahetusel sõidame Tallinnasse loomaaeda ja kohvikusse - M&M pidu ma neile maha ei oleks müünud ja üksinda tulla poleks olnud  titemammakohustuste tõttu võimalik. Nii ma siis pakkisin 6. septembri hommikul lapsed ja mehe auto peale, sättisin müügiks kaasa võetud Sirka seelikud kenasti pagasnikusse ning alustasime oma retke päälinna. Ilm oli ilus, päike paistis ja tuju tänu sellele juba ette hea. Ootusärevus oli ka, oli ju pisikesest õetütrest üleöö noor ja ilus ettevõtjaproua saanud - sellelt ürituselt ma ei puudu, olin kutset lugedes kindel. Tallinna jõudes kahmasin seelikud kaenlasse ja marssisin läbi vanalinna Raekoja poole, tõmmates ninaga seda  aastaid tagasi nii koduseks saanud linna õhku - meelde tuli - ma armastan merd ja sellepärast ka Tallinna, see on minu linn, tulen siia alati hea tundega tagasi. Sisenesin Tudengimajja ja olin üllatunud - k

Vaja läheb: 3 Tosta röstsaia 0.5 l juurviljapuljongit maitserohelisega toorjuustu Munakreem: 5 keedumuna 200g riivitud juustu 200g sulatatud juustu "Merevaik" 2 spl majoneesi 250g 20% hapukoort 1 pakk krabinuudleid soola maitse järgi Kalakreem: 2 karpi purustatud tuunikala vees 200g sulatatud juustu "Merevaik" 1/2 sidruni mahl 2 spl majoneesi 250g 20% hapukoort Kaunistuseks: kollane ja punane paprika, kurki, kirsstomateid jms Valmista kreemid. Lõika ära saiaviilude servad. Lao alusele saiaviilud, ühele kihile läheb 10 viilu nii, et 4 viilu läheb ritta vasakult paremale. Nii 2 rida. Kõige alumise rea jaoks lõika 2 saiaviilu pooleks ja pane poolikud ritta. Nii jagub kreemidest täpselt ühe tordi jagu, midagi ei jää üle ega puudu. Pintselda saiaviilud puljongiga, nii saad mahlasema tordi, ära immuta saia puljongi sees, muidu jääb liiga vedel. Pane saiaviiludele pool munakreemist. Laota järgmised viilud ja pintselda ni

Tunded poevad lapse sisse enne, kui ta sellest ise arugi saab, sellele nimetust või tähendust anda oskab. Hirm, kui naabri koer ootamatult haugatab, rõõm emmega taaskohtumise üle, viha ja pettumus kui issi sülle ei võta või venna uut legot puutuda ei luba jne. Tunded mängivad tähtsat osa nii kõne- kui sotsiaalses arengus, nende mõistmine ja reguleerimine on oluline nii endast kui teistest paremaks aru saamiseks kui erinevates olukordades toimetulekuks. Tunnetega on vahest keeruline, nad tulevad teinekord ilma kutsumata ja ei lähe õigel ajal ära, või tuleb neid liiga palju või ei tule üldse...ja vahepeal ei saa aru, milline tunne tuli või miks ta tuli ja miks mõni tunne peitu poeb. Ja ilma tunneteta ja tundmiseta ei saa – sest see on arenemise ja kasvamise väga tähtis osa.    Terapeut: Püüa öelda, mida sa praegu tunned. Poiss (6a): Ma ei tea, ma ei oska seletada. Terapeut: Milliseid tundeid sa oskad nimetada? Poiss: rõõmus, kurb, vihane. Terapeut: Ja mis tunne sinul praegu

Algne retsept pärineb ühe minu internetikokanduslemmiku Ragne (www.kokkama.ee) varasalvest. Kook on imemaitsev ja saab otsa enne, kui jõuad mõelda, et võtaks ühe tüki veel. Isegi need, kes muidu väga kooke ei armasta, sõid ja kiitsid - mahlane suvekook.  Põhi: 4 dl jahu 3 sl suhkrut 1 tl küpsetuspulbrit 175 g võid 1 muna Täidis: 350 g maasikaid (mitte rohkem, muidu jääb kook seest vedel) 75 g martsipani (Kalevi mandlitega martsipanimassi) Kate: 3 dl hapukoort 3 muna 1,5 dl suhkrut 1 tl vanillisuhkrut Põhja tegemiseks sega omavahel kuivained. Haki juurde võitükikesed ning muna ja sega kõik korralikult ühtlaseks massiks. Aseta tainas küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva koogivormi (Ø 26cm) põhja ja äärtele (kuna täidist tuleb palju, siis tee koogiäär parajalt kõrge). Pane taigen paariks minutiks külmkappi. Viiluta maasikad ning aseta koogitaignale. Puista peale peenemateks tükkideks hakitud martsipan. Sega katte ained omavahel ning vala maasikatele. Küpseta 175 kraadises ahjus ca

Lein on protsess, millega seostub meile eelkõige surm ja kaotus. Harvem räägitakse leinast, kui oleme otsustanud millestki või kellestki loobuda, leppida olukorraga, lahti öelda, muutuda, muuta. Iga muutus elus võib endaga tuua kaasa leina - igatseme vana ja turvalist tagasi, et kõik oleks jälle paigas. Lein kisub meid mugavusstsoonist välja ja isegi kui teame, et muutus on meile lõppkokkuvõttes kas kasutoov (näiteks suitsetamisest loobumine või kurnava suhte lõpetamine) või kahjuks paratamatu (haigused ja surm, aga ka lapse ülikooli saatmine, töökaotus või kolimine), vajame aega, et kohaneda ja leppida.  Leinal arvatakse olevat omad staadiumid ( vt. Kübler-Ross ). On erinevaid lähenemisi, mille alusel kestab lein 7 päeva kuni 7 aastat. Ei ole ühest vastust, kui pikalt on õige leinata, see on individuaalne ja oleneb sellest, mis juhtus, miks leinatakse. Pigem on oluline teadvustada, et lein on loomulik ning märgata, kui oleme leina "kinni jäänud", klammerdunud millessegi

Tahame või ei taha, meil kõigil on oma arusaam sellest, kuidas oleks õige ja hea elada, toituda, liikuda, suhelda jne, nii ka minul. Mida rohkem ja paremini olen iseendaga rahul ja sõber, seda lihtsam on elada ja tunda, et mingeid põhimõtteid ei ole üldse vaja. Kui aga elulaev mingil põhjusel kõikuma lööb, on hea ja toetav neid endale jälle meelde tuletada. Põhimõte nr 1 - ole normaalne! Olen kindel, et kõigil inimestel, ka neil, kes pakatavad tervisest ja tervislikest eluviisidest, on omad nõrkushetked ja libastumised. Nad lihtsalt on enda jaoks selgeks mõelnud, et ennast ei ole vaja selle eest maha teha. Mõtetega tuleb koostööd teha, ainult nii saab endaga hästi läbi saada. Õnnelik olles kaob söögiisu tahaplaanile, miks? Sest keha on õnnehormooni paksult täis ja toitumine muutub normaalseks igapäevategevuseks. Stress, närvilisus, negatiivsed emotsioonid, pinged, ootustele vastamine, lein jms on loomulikud elu osad, neid pole vaja toiduga lämmatada. Kui seda teadvustame, on k

Meil ei ole oma varasest lapsepõlvest teadlikke mälestusi. Me ei mäleta, kuidas me sündisime, kuidas vanavanemad meid nähes rõõmustasid või kuidas naabri koer meid aia tagant oma haukumisega niivõrd ehmatas, et püksi pissisime. Kuidas olime õnnetud ja hirmul, olles ära lõhkunud emale kalli vaasi või kuidas mõjus meile vanemate lahutus. Enamikul inimestest algavad mälestused umbes 4.-st eluaastast, sellele eelnenud aega võime vaadata fotodelt või kuulda teistelt.  Ja ometi on need mälestused ajus olemas, me lihtsalt ei mäleta neid. Meie teadvus ja mälu on nõnda ehitatud, et iga päev uute teadmiste ja kogemuste lisandudes eelmised taanduvad - igapäevatoimetustes meil pole vaja neid mäletada. Kuid tahame me või ei taha, keha mäletab, pannes meid olukordadesse, mis on elementaarsed, nagu kõndimine või nägude ära tundmine, aga ka sellistesse, millele me ei oska tähendust või selgitust anda. Viimased võivad põhjustada meile igapäevast ebamugavustunnet ning enamasti püüame me nendega kas

Lihastest on lihase kerge füüsiline mõjutamine kinesioloogi poolt. Võtame näiteks deltalihase (vt pildil). Klient hoiab välja sirutatud kätt enda ees ja kinesioloog avaldab oma käega kerget survet suunaga allapoole. Kui lihas on "töökorras", suudab see vastusurvet avaldada, kui ei ole, siis on lihas nõrk ja käsi vajub alla. 

    Esimest kinesioloogilist seanssi võib võrrelda õhtusöögiga restoranis, kus te varem käinud ei ole - päris täpselt ei tea, mis ees võib oodata ning isegi kui teenindajad on tasemel ja interjöör imeline, võib teadmine kogu ettevõtmise tulemuslikkusest saabuda alles kodus pärast mõningast "seedimist".  Üks on kindel, mida avatum ja koostööaltim oled, seda suurem on seansi kasutegur. Kinesioloogia põhimõte on imelihtne - MEIE KEHA MÄLETAB JA RÄÄGIB TÕTT . Seetõttu saab kinesioloogiaga sukelduda ka kõige umbmäärasematesse ja ebaloogilisematesse teemadesse, mis meie elus valitsevad ja elamist segavad.  Olukordades, kus tavameditsiin on võimetu, tasub abi otsida kinesioloogiast! Meditsiinis on kombeks ravida sümptomeid ning vaadelda organismi füüsilist ja vaimset poolt eraldi. Kui kuskilt valutab, siis ei otsita põhjuseid, vaid võetakse tabletti. Kuid valuvaigisti ei võta valu tegelikult ära, me lihtsalt ei tunne seda mõnda aega. Kinesioloogiline lähenemine usub, et valu o

Ma ei tea, kuidas teistel, aga minul tuleb vahepeal jube porgandipiruka isu, nii ka täna, naistepäeval. See on lihtsalt nii hea ja kasulik ka, porgand ju :), palju palju porgandit! Vaja läheb: Kristiina pärmitaigen   (kardemoni ära pane ja suhkrut 2 spl) 4 suurt porgandit 4 keedetud muna 1 toores muna 1 muna määrimiseks natuke soola Keeda porgandid ja munad. Jäta jahtuma. Valmista pärmitaigen. 2/3 taigent kulub pirukale, ülejäänud taignast teen tavaliselt kuklikesi. Kui taigen on kerkima pandud, jahuta ja riivi porgandid ja munad. Lisa massile toores muna ja maitsesta soolaga. Võta küpsetuspaberi leht ja rulli taigen lehe peale laiali. Keskele pane täidis, ääred lõika nii nagu alumisel pildil, säti ribad täidise peale, kinnita otsad, määri pealt munaga, tõsta koos paberiga ahjuplaadile, lase kerkida 10 minutit ja küpseta 200 kraadi juures 45 minutit.

Sissejuhatus Ligikaudu 20 protsendil lastel esineb diagnoositav psüühikahäire, 10 protsendil nendest võib häiret pidada äärmiselt funktsionaalseks. Kui tuua need numbrid USA konteksti, siis 63 miljonist 11-14 miljonit last kannatab psüühikahäirete all ja see number on tõusuteel. Mänguterapeudid töötavad 4 – 16 aastaste lastega, kes on kogenud traumasid (vägivald, väärkohtlemine, hooletussejätmine, õnnetused, sõda, surm jne). Lapsed pärinevad peredest, kus ei ole usaldust pereliikmete vahel või ei usaldata täiskasvanuid üldiselt, nad tunnevad ennast väärtusetult. Nad on depressiivsed ja kinnised, endassetõmbunud, ärevad, agressiivsed, trotslikud, ülivalvsad ja madala enesehinnanguga. Nad kannatavad unehäirete, õudusunenägude all, keelduvad voodisse minemast. Nende frustratsioonitaluvus on madal, neil võib esineda probleeme õppimisega või arenguline mahajäämus. Umbes kolmandikul traumatiseeritud lastest diagnoositakse posttraumaatiline stressihäire (PTSD). Tihti sisaldab traumak

     Pärast seanssi on inimesed tajunud nii äratundmist, vabanemist, selgust ja rahu, kui ka mõningast segadust ja ummikut - vanal viisil enam edasi ei saa, kuid teadmatus hirmutab. See kõik on normaalne ja käib tervenemisega kaasas. Seansi lõpus saab klient vajadusel kaasa ka "kodutöö" positiivse enesesisenduse, võimlemisharjutuste või koputuspunktide näol, mis aitab kohanemisele kaasa.  Seansi tulemusena: Tervisliku seisundi paranemine, enesetervenduslike jõudude aktiveerumine Lihaspingete leevenemine Abi pea-, selja- ja lihasvalude, venituste puhul Meeleolulanguse, negatiivsete emotsioonide (viha, hirm, süütunne jne) ja pinge teadvustamine ja tasakaalustamine Suhete paranemine Rahaliste raskuste lahenemine Piiravate uskumuste teadvustamine ja vabastamine Tervist soodsalt või ebasoodsalt mõjutavate toiduainete leidmine Paranenud une kvaliteet Õppimisega seotud probleemide lahenemine Allergiatest paranemine

Iga seanss on ainulaadne, olenevalt inimese murest. Laste probleemide puhul võib juhtuda, et tasakaalustada tuleb ka pereliikmeid.  Kinesioloogiline nõustamisseanss näeb välja selline (aega kulub ~1 tund): Vestleme muret tekitaval teemal. Kasutame lihastesti leidmaks, mis on kõige olulisem teadvustada, mõista ja tasakaalu viia. Leiame teemaga seotud põhjuseid, seoseid, emotsioone ja uskumusi. Leiame parima ja sobilikuma tehnika mure lahendamiseks - tasakaalu viimiseks.

Kinesioloogilist tasakaalustavat seanssi soovitan kindlasti, kui vastad "JAH" vähemalt ühele küsimusele: FÜÜSILINE TERVIS:  -  Kas tunned end tihti väsinuna? -  Kas oled tihti haige ja immuunsüsteem ei suuda haigustega võidelda? -  Kas oled takerdunud kaua kestnud tervisehädasse? -  Kas peavalu on Sinu tihe külaline? -  Kas magad öösiti halvasti ja kannatad unehäirete käes? -  Kas tahaksid teada, millised toiduainet mõjuvad su tervisele hästi ja mida peaksid vältima? -  Kas lihaspinged häirivad igapäevaelu? VAIMNE TERVIS: -  Kas depressioon ei kao vaatamata ravile? -  Kas tunned sisemist ängistust ja tühjust? -  Kas kannad kaasas mineviku koormat ja ei oska sellest vabaneda? -  Kas ärevus ja närvilisus on muutunud häirivaks? -  Kas Su enesehinnang on madal vaatamata saavutustele? -  Kas Sul on hirm, et Sa ei tule rahaliselt toime? -  Kas Sul on suhteid, millest sa lahti lasta ei suuda? -  Kas tunned, et oled kokku jooksnud? -  Kas mi

Hiina energiaõpetuse kohaselt sõltub inimese tervis tema eluenergia vabast voolust. Kui see vool on blokeeritud energia tõttu takistatud, siis võivad tekkida kehalised vaevused, erinevad valud, emotsionaalne ebastabiilsus, ärevus ja hirm. Kinesioloogia alused baseeruvad Hiina meditsiini põhitõdedel, mis vaatleb inimest kui ühtset tervikut - see on hinge, vaimu ja keha ühtsel toimimisel ja tasakaalul põhinev käsitlus. Täpsemalt: Mis on rakenduslik kinesioloogia? See on õpetus liikumisest, mis baseerub Hiina energiaõpetusel ja vaatleb inimese organismi kui ühtset tervikut Põhiliseks töövahendiks on lihaste testimine (erinevate lihaste kerge füüsiline mõjutamine), et aru saada, kas lihased on „töökorras” või mitte See meetod võimaldab avastada häireid ja tasakaalutusi inimese keha erinevates süsteemides nii füüsilisel, energeetilisel kui biokeemilisel tasandil Rakendusliku kinesioloogia baasmeetod on  „Touch for Health” – „Tervendav puudutus” - selle meetodiga töötavad Ees

Mis ta on teil rinnapiimalaps või? Ta ei tohiks üldse köhida, vastab apteeker, kui murelikul ilmel 6-kuusele midagi köha vastu küsin. Aga vot köhib ja varsti juba 2 nädalat. Palavikku? Ei ole. Nohu? Ei ole (väide, et beebidel on ainult nohu ja köha tekib nohust ei pea meie puhul paika). Öösel köhib? Ei, öösel magab nagu nott, samuti päeval oma 3 und. Köhib siis kui ärkab ja üleval on. Vereproov on korras? Enam-vähem, leukotsüüdid on natuke üle normi, aga perearst soovitas oodata antibiootikumide võtmisega, ehk läheb siiski üle. Köha on kinnine? Ei ole, algusest peale lahtine, aga ta ei oska röga välja sülitada, selles on probleem. Ei ole traditsiooniline, vangutab apteeker pead ja soovitab hanerasva soojendada ning jalataldadele-rinnale määrida. Käisime köha-abi saamas nii perearsti kui lastekliiniku valvearsti juures. 2 korda on meile välja kirjutatud antibiootikumid ja Ventolin. Lapsele ma neid ei andnud, sest vereproov oli korras ja palavikku ei olnud. Otsustasin pöörduda

See kook on minu ja mu venna ammune lemmik ja mis kõige tähtsam - see maitseb nii suurtele kui väikestele! Retsept on kohandatud Buduaari sügis/2013 numbrist saadud retsepti järgi. Hele biskviit 2 muna 150 g suhkrut 1 tl vaniljesuhkrut 195 g jahu 1 tl söögisoodat 200 g hapukoort Tume biskviit Valmista nagu hele biskviit ja lisa 3 spl kakaopulbrit Täidis 1000 g hapukoort 130 g suhkrut Glasuur 100 g võid 3 spl suhkrut 2 spl vahukoort 2 spl kakaopulbrit Valmistamine: Hele biskviit.  Vahusta 2 muna suhkruga heledaks vahuks, lisa hapukoor, omavahel segatud jahu ja sooda ning sega ühtlaseks. Vala taigen küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta eelkuumutatud 180-kraadises ahjus 20 minutit või kuni kooki pistetud tikk jääb puhtaks. Tume biskviit. Vahusta 2 muna suhkruga heledaks vahuks, lisa hapukoor, omavahel segatud jahu, kakao ja sooda ning sega ühtlaseks. Vala taigen ümmargusse küpsetuspaberiga vooderdatud 28 cm läbimõõduga koogivormi ja küpseta eelkuumu

Taigen: 150 g pehmet võid 2 dl suhkrut 2 muna 3 tl vanillisuhkrut 4 dl nisujahu 1 tl küpsetuspulbrit 1 dl piima Vahusta või suhkruga, lisa ükshaaval vahustades munad. Sega kuivained omavahel, lisa taignale. Sega hulka piim ja soovitud täidis. NB! sega nii vähe kui võimalik, et muffinid jääks õhulised. Jaga taigen 12 vormi ja küpseta 225 kraadi juures umbes 15 minutit.