Tint kirjutab...

Käisin hiljuti Aafrikas. Kohalike elu Zanzibaril pole võrreldav meie igapäevaeluga. Raha ja tööd on vähe, majad külades on meie mõistes prügihunnikute ja kolaga ümbritsetud hurtsikud, nutiseadmeid või muud tehnikat eriti pole, elekter käib pidevalt ära, kraanivesi on must ja juua seda ei tohi, supermarket meenutab kehvemapoolset turuletti, süüakse peamiselt riisi ja kala ning teed on nii auklikud, et eurooplane keelduks seal oma autot lõhkumast.  Küsisin mind ringi sõidutanud taksojuhilt, kas minul psühholoogina seal tööd oleks. Ta vastas üsna kiirelt ei, sest rahva teadmised vaimse tervise probleemidest on üsna kasinad, muremõtetest saadakse üle usu ja kogukonna toel ning psühholoogi teenus oleks tõenäoliselt enamikele rahaliselt kättesaamatu. „Pole nagu head põhjust ennast halvasti tunda, ütles ta“. Pole vaja kiirustada ega konkureerida, sotsiaalmeedias tuntust koguda või eliitkooli sisse saada. Pole tähtaegu, mis öösel magada ei laseks või liigsest nutiseadmete kasutamisest tingitud

  LÄBIPÕLEMINE Mis on läbipõlemine? Maailma terviseorganisatsioon WHO kirjeldab läbipõlemist kui seisundit, mis järgneb pikalt kestnud tööga seotud pingelisele ja stressirohkele perioodile, mida ei ole edukalt maandatud. Läbipõlemist kirjeldatakse kolme dimensiooni kaudu: • Kurnatus – energia otsasaamise, ekstreemse väsimuse ja kurnatuse  tunne, motivatsiooni kadumine, häiritud mälu ja keskendumine. • Võõrdumine – vaimne kaugenemine oma tööülesannetest ja tööst, negatiivsus ja küünilisus kolleegide ja töökoha suhtes, empaatia kadumine. • Isiklikud saavutused - vähenenud töö- ja tegutsemisvõime, madal professionaalne efektiivsus, töömõtte ja kontrollitunde kadumine, kaob usk endasse kui professionaali. Tööga seotud krooniline stress ja sellele järgnev läbipõlemine tekivad siis, kui tööalased väljakutsed ja tööks kuluv aeg on mahukamad, kui toimetulekuressursid ja aeg taastumiseks. Pikaajalise ületöötamise ja mitte taastumise tulemusena organism väsib ning tekivad vaimsed ja füüs

5.5-aastat pereteraapia väljaõppes õppides pidasin lugemispäevikut, pannes erialaga seotud raamatut lugedes enda jaoks kirja kõik olulised märksõnad ja lõigud, mis mind kõnetasid ja mis mind minu töös aidata võiksid. Mitukümmend lehekülge raamatute kokkuvõtteid... Õpe pn küll läbi, aga harjumus jäi külge, loen ja kirjutan edasi. Viimane raamat, mida lugesin detsembris 2023, on "Läbimurre", raamat lapseeas toimunud seksuaalsest väärkohtlemisest.  Mitte keegi ei tea, kui palju on seksuaalselt väärkoheldud lapsi, kuid selle tragöödia kohta avaldatud statistilised väärtused on pidevalt kasvanud. Väärkohtlemise tagajärjed kummitavad ellujääjaid jätkuvalt ka täiskasvanueas, tekitades süü- ja häbitunnet, depressiooni ja ärevust, söömishäireid, hirmu suhete ees ja seksuaalprobleeme. See raamat ei ole juturaamat, ega õhtul enne magama jäämist lugemise raamat. See on põhjalik ja näidetega käsiraamat lapseeas toimunud seksuaalse väärkohtlemise mõjust ja tervenemise teekonnast. Seksuaals