Martsipaniga maasikakook

-
Algne retsept pärineb ühe minu internetikokanduslemmiku Ragne (www.kokkama.ee) varasalvest. Kook on imemaitsev ja saab otsa enne, kui jõuad mõelda, et võtaks ühe tüki veel. Isegi need, kes muidu väga kooke ei armasta, sõid ja kiitsid - mahlane suvekook. 
Põhi:
4 dl jahu
3 sl suhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
175 g võid
1 muna

Täidis:
350 g maasikaid (mitte rohkem, muidu jääb kook seest vedel)
75 g martsipani (Kalevi mandlitega martsipanimassi)

Kate:
3 dl hapukoort
3 muna
1,5 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut

Põhja tegemiseks sega omavahel kuivained. Haki juurde võitükikesed ning muna ja sega kõik korralikult ühtlaseks massiks. Aseta tainas küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva koogivormi (Ø 26cm) põhja ja äärtele (kuna täidist tuleb palju, siis tee koogiäär parajalt kõrge). Pane taigen paariks minutiks külmkappi.

Viiluta maasikad ning aseta koogitaignale. Puista peale peenemateks tükkideks hakitud martsipan. Sega katte ained omavahel ning vala maasikatele. Küpseta 175 kraadises ahjus ca 45-50 minutit. Jahuta toatemperatuurini enne sööma hakkamist.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kiindumussuhe ehk miks on beebi vajaduste rahuldamise nii tähtis?

-
Kujutis
Kui kiindumusteooria looja John Bowlby 1907.aastal Inglismaal sündis, kasvatati lapsi hoopis teistmoodi. Suhete ja keskkonna mõju ei osatud tähtsustada ja nii kasvas ka jõukast perekonnast pärit väike John esimesed 4-eluaastat üles oma hoidjatädiga, seejärel erinevate hoidjatega ja 7-aastaselt saadeti ta internaatkooli. Tal ei tekkinud turvalist kiindumussuhet oma vanematega, ta lahutati oma lapsepõlve olulisest kiindumusobjektist - hoidjatädist ja saadeti väga noorelt kodust ära omaette hakkama saama.  Bowlby isiklik kogemus pani aluse suhete uurimise huvile ja suunas ta psühholoogiat, psühhiaatriat ja psühhoanalüüsi õppima. Ta hakkas uurima, kuidas mõjub lastele hooldajast eraldamine. Ta töötas raskesti kasvatavate lastega ja uuris hülgamise, traumade, väärkohtlemise ja vajadustele mitte reageerimise mõju lapse hilisemale toimetulekule ja enesega hakkama saamisele. Nii sündis 20.sajandi keskel kiindumusteooria .  Kiindumusteooria on psühholoogiline teooria, mis uurib inimeste emotsi
Lisateave

Kui beebi köhib

-
Kujutis
Mis ta on teil rinnapiimalaps või? Ta ei tohiks üldse köhida, vastab apteeker, kui murelikul ilmel 6-kuusele midagi köha vastu küsin. Aga vot köhib ja varsti juba 2 nädalat. Palavikku? Ei ole. Nohu? Ei ole (väide, et beebidel on ainult nohu ja köha tekib nohust ei pea meie puhul paika). Öösel köhib? Ei, öösel magab nagu nott, samuti päeval oma 3 und. Köhib siis kui ärkab ja üleval on. Vereproov on korras? Enam-vähem, leukotsüüdid on natuke üle normi, aga perearst soovitas oodata antibiootikumide võtmisega, ehk läheb siiski üle. Köha on kinnine? Ei ole, algusest peale lahtine, aga ta ei oska röga välja sülitada, selles on probleem. Ei ole traditsiooniline, vangutab apteeker pead ja soovitab hanerasva soojendada ning jalataldadele-rinnale määrida. Käisime köha-abi saamas nii perearsti kui lastekliiniku valvearsti juures. 2 korda on meile välja kirjutatud antibiootikumid ja Ventolin. Lapsele ma neid ei andnud, sest vereproov oli korras ja palavikku ei olnud. Otsustasin pöörduda
Lisateave
-
Kujutis
  LÄBIPÕLEMINE Mis on läbipõlemine? Maailma terviseorganisatsioon WHO kirjeldab läbipõlemist kui seisundit, mis järgneb pikalt kestnud tööga seotud pingelisele ja stressirohkele perioodile, mida ei ole edukalt maandatud. Läbipõlemist kirjeldatakse kolme dimensiooni kaudu: • Kurnatus – energia otsasaamise, ekstreemse väsimuse ja kurnatuse  tunne, motivatsiooni kadumine, häiritud mälu ja keskendumine. • Võõrdumine – vaimne kaugenemine oma tööülesannetest ja tööst, negatiivsus ja küünilisus kolleegide ja töökoha suhtes, empaatia kadumine. • Isiklikud saavutused - vähenenud töö- ja tegutsemisvõime, madal professionaalne efektiivsus, töömõtte ja kontrollitunde kadumine, kaob usk endasse kui professionaali. Tööga seotud krooniline stress ja sellele järgnev läbipõlemine tekivad siis, kui tööalased väljakutsed ja tööks kuluv aeg on mahukamad, kui toimetulekuressursid ja aeg taastumiseks. Pikaajalise ületöötamise ja mitte taastumise tulemusena organism väsib ning tekivad vaimsed ja füüs
Lisateave