Postitused

Hea põhjus ennast halvasti tunda?

Kujutis
Käisin hiljuti Aafrikas. Kohalike elu Zanzibaril pole võrreldav meie igapäevaeluga. Raha ja tööd on vähe, majad külades on meie mõistes prügihunnikute ja kolaga ümbritsetud hurtsikud, nutiseadmeid või muud tehnikat eriti pole, elekter käib pidevalt ära, kraanivesi on must ja juua seda ei tohi, supermarket meenutab kehvemapoolset turuletti, süüakse peamiselt riisi ja kala ning teed on nii auklikud, et eurooplane keelduks seal oma autot lõhkumast.  Küsisin mind ringi sõidutanud taksojuhilt, kas minul psühholoogina seal tööd oleks. Ta vastas üsna kiirelt ei, sest rahva teadmised vaimse tervise probleemidest on üsna kasinad, muremõtetest saadakse üle usu ja kogukonna toel ning psühholoogi teenus oleks tõenäoliselt enamikele rahaliselt kättesaamatu. „Pole nagu head põhjust ennast halvasti tunda, ütles ta“. Pole vaja kiirustada ega konkureerida, sotsiaalmeedias tuntust koguda või eliitkooli sisse saada. Pole tähtaegu, mis öösel magada ei laseks või liigsest nutiseadmete kasutamisest tingitud
Kujutis
  LÄBIPÕLEMINE Mis on läbipõlemine? Maailma terviseorganisatsioon WHO kirjeldab läbipõlemist kui seisundit, mis järgneb pikalt kestnud tööga seotud pingelisele ja stressirohkele perioodile, mida ei ole edukalt maandatud. Läbipõlemist kirjeldatakse kolme dimensiooni kaudu: • Kurnatus – energia otsasaamise, ekstreemse väsimuse ja kurnatuse  tunne, motivatsiooni kadumine, häiritud mälu ja keskendumine. • Võõrdumine – vaimne kaugenemine oma tööülesannetest ja tööst, negatiivsus ja küünilisus kolleegide ja töökoha suhtes, empaatia kadumine. • Isiklikud saavutused - vähenenud töö- ja tegutsemisvõime, madal professionaalne efektiivsus, töömõtte ja kontrollitunde kadumine, kaob usk endasse kui professionaali. Tööga seotud krooniline stress ja sellele järgnev läbipõlemine tekivad siis, kui tööalased väljakutsed ja tööks kuluv aeg on mahukamad, kui toimetulekuressursid ja aeg taastumiseks. Pikaajalise ületöötamise ja mitte taastumise tulemusena organism väsib ning tekivad vaimsed ja füüs

Raamat "LÄBIMURRE" - tervenemine lapseea seksuaalsest väärkohtlemisest

Kujutis
5.5-aastat pereteraapia väljaõppes õppides pidasin lugemispäevikut, pannes erialaga seotud raamatut lugedes enda jaoks kirja kõik olulised märksõnad ja lõigud, mis mind kõnetasid ja mis mind minu töös aidata võiksid. Mitukümmend lehekülge raamatute kokkuvõtteid... Õpe pn küll läbi, aga harjumus jäi külge, loen ja kirjutan edasi. Viimane raamat, mida lugesin detsembris 2023, on "Läbimurre", raamat lapseeas toimunud seksuaalsest väärkohtlemisest.  Mitte keegi ei tea, kui palju on seksuaalselt väärkoheldud lapsi, kuid selle tragöödia kohta avaldatud statistilised väärtused on pidevalt kasvanud. Väärkohtlemise tagajärjed kummitavad ellujääjaid jätkuvalt ka täiskasvanueas, tekitades süü- ja häbitunnet, depressiooni ja ärevust, söömishäireid, hirmu suhete ees ja seksuaalprobleeme. See raamat ei ole juturaamat, ega õhtul enne magama jäämist lugemise raamat. See on põhjalik ja näidetega käsiraamat lapseeas toimunud seksuaalse väärkohtlemise mõjust ja tervenemise teekonnast. Seksuaals

Kiindumussuhe ehk miks on beebi vajaduste rahuldamise nii tähtis?

Kujutis
Kui kiindumusteooria looja John Bowlby 1907.aastal Inglismaal sündis, kasvatati lapsi hoopis teistmoodi. Suhete ja keskkonna mõju ei osatud tähtsustada ja nii kasvas ka jõukast perekonnast pärit väike John esimesed 4-eluaastat üles oma hoidjatädiga, seejärel erinevate hoidjatega ja 7-aastaselt saadeti ta internaatkooli. Tal ei tekkinud turvalist kiindumussuhet oma vanematega, ta lahutati oma lapsepõlve olulisest kiindumusobjektist - hoidjatädist ja saadeti väga noorelt kodust ära omaette hakkama saama.  Bowlby isiklik kogemus pani aluse suhete uurimise huvile ja suunas ta psühholoogiat, psühhiaatriat ja psühhoanalüüsi õppima. Ta hakkas uurima, kuidas mõjub lastele hooldajast eraldamine. Ta töötas raskesti kasvatavate lastega ja uuris hülgamise, traumade, väärkohtlemise ja vajadustele mitte reageerimise mõju lapse hilisemale toimetulekule ja enesega hakkama saamisele. Nii sündis 20.sajandi keskel kiindumusteooria .  Kiindumusteooria on psühholoogiline teooria, mis uurib inimeste emotsi

Kuidas hoida peresuhteid kriisi ajal

KUIDAS HOIDA PERESUHTEID KRIISI AJAL Koostajad: pereterapeudid Sirje Agan-Liive, Siiri Tõniste, Jelena Põldsam, Monika Koppel Äreval ajal, kui meie elus on palju teadmatust ja hirmu, suureneb kõigi pereliikmete vajadus läheduse, toetuse ja mõistmise järele. • See võib välja paista erinevalt, näiteks: - mõni meist võib muutuda närviliseks ja kurjaks ja ärrituda kergemini kui tavaliselt; - mõni meist võib hakata rääkima ja oma muremõtteid teistega jagama palju rohkem kui tavaliselt; - mõni meist võib peres teistest eemale tõmbuda ja püüda üksi hakkama saada enam kui tavaliselt; - mõni meist võib sõnades küsida teiste toetust, aga abi pakkumisel selle siiski tagasi lükata; - mõni meist võib muremõtete maandamiseks kasutada rohkem kui tavaliselt alkoholi, sporditegemist, majapidamise korrastamist, telefonis või arvutis suhtlemist jm. • Praegune olukord on keeruline ja sellega toimetulek nõuab peredelt lisaressurssi. Nii sina kui su pereliikmed võivad reageerida teatud hetkel nõnda n

Nõuanded aktiivse ja püsimatu väikelapse kasvatamiseks

Kujutis
Enne kui edasi lugema hakkad, ole hea, mõtle lapsevanemaks olemisele ja vasta täiesti ausalt kolmele küsimusele: 1. Sulle tundub, et laps ei püsi pudeliski paigal, ta on kogu aeg ja igal pool 2. Piinlik küll, aga Sa oled surmväsinud - Sa oled oma lapsest väsinud 3. Sa tunned, et tahaksid lahkumisavalduse anda - lapsevanema ametist Kui vastasid JAH vähemalt ühele küsimusele, vajad sa kiiresti plaani - ellujäämisplaani koos aktiivse ja püsimatu lapsega. Abiks võivad olla alljärgnevad punktid: PÄEVAPLAAN -  Et oleks  rutiin  – iga päev võimalikult sama päevakava. Korduvad tegevused. Laps ei suuda ennast ise organiseerida,  tal peab olema silma ees plaan, ta ei jäta seda pähe, unustab ära . Kui päevaplaanis tuleb ette muutusi, anna sellest koheselt ja aegsasti teada, nad kohanevad äkiliste muudatustega halvasti.  Päevaplaan on külmkapi peal või muus nähtavas kohas.  Ootused lapsele. LIHTSAD JA SELGED REEGLID -  Laps peab teadma, millist käitumist te

Armastuse 5 keelt lastele

Kujutis
Gary Chapman kirjutab raamatus "Armastuse 5 keelt lastele", et lapse emotsionaalne pagas tuleb täita enne, kui hakata õpetama või distsipliini nõudma. Armastusega täidetud pagasiga laps allub vanema juhatusele tõrkumata, tunneb ennast turvaliselt ja väärikana, tema enesehinnang on adekvaatne. Kuid kuidas olla kindel, et räägime lapsega ikka ühte armastuse keelt ning et me lapsele enda keelt vägisi peale ei suru? Oleme ju kõik kuulnud lugusid naistest, kes kurdavad, et mees neid ei armasta, sest ta pole seda peale abiellumist kordagi öelnud. Küll aga toob mees naisele lilli, teeb tähelepanelikke kingitusi, teeb hommikuti kohvi jms. Naisele on omane kasutada sõnade, mehele kingituste keelt. Armastus jõuab aga kohale alles siis, kui oleme õppinud ära teise inimese keele.  Chapman arvab, et armastuse keeli on 5 ning et igal inimesel on omad eelistused. Need keeled on füüsiline puudutus, julgustavad sõnad, kvaliteetaeg, kingitused ja abistamine. Allpool on kirjeldatud kõigi