Mis on läbipõlemine?
Maailma terviseorganisatsioon WHO kirjeldab läbipõlemist kui seisundit, mis järgneb pikalt kestnud tööga seotud pingelisele ja stressirohkele perioodile, mida ei ole edukalt maandatud. Läbipõlemist kirjeldatakse kolme dimensiooni kaudu:
• Kurnatus – energia otsasaamise, ekstreemse väsimuse ja kurnatuse tunne, motivatsiooni kadumine, häiritud mälu ja keskendumine.
• Võõrdumine – vaimne kaugenemine oma tööülesannetest ja tööst, negatiivsus ja küünilisus kolleegide ja töökoha suhtes, empaatia kadumine.
• Isiklikud saavutused - vähenenud töö- ja tegutsemisvõime, madal professionaalne efektiivsus, töömõtte ja kontrollitunde kadumine, kaob usk endasse kui professionaali.
Tööga seotud krooniline stress ja sellele järgnev läbipõlemine tekivad siis, kui tööalased väljakutsed ja tööks kuluv aeg on mahukamad, kui toimetulekuressursid ja aeg taastumiseks. Pikaajalise ületöötamise ja mitte taastumise tulemusena organism väsib ning tekivad vaimsed ja füüsilised tervisehäired. Levinumad tervisemured on pidev väsimus, uneprobleemid, rahulolematus, närvilisus ja konfliktsus, lihaspinged jms.
Miks inimesed põlevad läbi?
Christina Maslach ja Michael P. Leiter on oma raamatus „Läbipõlemine. Mida saavad organisatsioonid ja töötajad teha läbipõlemise vältimiseks“ toonud välja järgmised läbipõlemise ohutegurid:
1. Liigne töökoormus. Liigne võib inimese jaoks olla nii töö maht, intensiivsus kui ka tempo. Selle vastu aitab igapäevane ja -nädalane piisav puhkeaeg. Harjumuspärane ajaplaneerimine on siin olulise tähtsusega.
2. Kontrollitunde vähenemine. Inimene vajab kontrollitunnet. Kui tööülesanded pidevalt muutuvad, rollid on segased, vastutus hajub ja töökeskkonnas on tema kontrolli alt väljas ka see, mille üle ta võiks ise otsustada, hakkab läbipõlemise oht suurenema, sest stressitase ajus ei saa alaneda ja normaliseeruda.
3. Ebapiisav tasu. Üks osa tasust on rahaline, mida inimene töö eest saab, kuid selleks on ka tunnustus ja tänu. Kui inimene panustab, aga sellele ei järgne märkamist, hakkab tema pühendumine tööle vähenema.
4. Ebaõiglus. Inimene eeldab, et teda koheldakse õiglaselt ja temasse suhtutakse heatahtlikult. Kui töötaja tajub, et see pole nii, väheneb tema lojaalsus ja kasvab kibestumine. Kui sellest pole võimalik juhiga rääkida, hakkab töötaja pühendumine ja motivatsioon oma tööd hästi teha ja tähtaegadeks valmis saada vähenema.
5. Võõrdumine kogukonnast. Kui töötaja ei tunne end kollektiiviga seotuna või tajub enda suhtes ükskõiksust, on tõenäoline, et ta hakkab võõranduma ja eemale hoidma. Töötaja enda võimalus on selles olukorras ise ennetavalt kolleegide ja ülemustega suhelda ning tuge küsida.
6. Väärtuskonflikt. Kui inimene tunneb, et asutus, kus ta töötab, lähtub põhimõtetest, mis lähevad tema isiklike väärtustega vastuollu, peab ta suure osa oma energiast kulutama väärtuskonflikti lahendamisele. Tihtipeale pole need vastuolud paraku põhimõtteliselt lahendatavad. Näiteks kui asutuse juht peab pikki tööpäevi normaalsuseks ja norm.ajaga töötamist nõrkuse märgiks, siis see ei pruugi töötajale sobida.
Läbipõlemise protsess – kuidas läbipõlemine kujuneb?
1. Mesinädalad – hoog on sees ja energiat palju, hakkamist täis, kirglik ja pühendunud olek, soov ennast tõestada ja palju saavutada. See seisund püsib, kui pingutusele järgneb piisav taastumine ja puhkeaeg, millele omakorda järgneb pingutust nõudev tööaeg.
2. Säraküünal – tööd ei jää vähemaks, aga energia hakkab otsa saama, sest koormus on olnud suur ja puhkeaega vähe. Tekib närvilisus, ärevus tähtaegade ees, hirm olla kehv töötaja, pinge, ülivalvsus. Selles etapis peab inimene ise korrektuurid tegema ja oma aega paremini planeerima. Vajadusel on oluline pidada nõu juhiga või mõne lähedasega, et tekiks võimalus taastumiseks ja aja maha võtmiseks.
3. Kroonilise stressi sümptomid – väsimus, hooletusvead, keskendumisraskused, enesepiitsutamine, mäluprobleemid, kohustuste edasi lükkamine, soov põgeneda, lõksus olemise tunne. Selles etapis ei pruugi inimene enam ise aru saada, et ta peab midagi muutma, siin on juhi vastutus empaatiliselt märgata ja inimesega vestelda ning leida võimalikke lahendusi töö- ja puhkeaja planeerimiseks.
4. Kriisiseisund – küünilisus, pessimism, emotsionaalne tuimus, juba mõte tööle minekust tekitab vastikust. Keha annab märku erinevate haigusseisundite näol. Selles etapis võib inimene jääda haigeks, aga ta ei pruugi aru saada, et ta on lisaks haigusele ka läbi põlenud.
5. Läbipõlemine – vaimne, emotsionaalne ja füüsiline kurnatus. Lootusetus, passiivsus, suutmatus enda eest hoolitseda, võimetus tööd teha. Puhkus, abi küsimine ja taastumine on vältimatud. Loodetavasti ei jõua siia staadiumisse ükski inimene, kes on teemaga kursis, sest siin nõuab taastumine mitu kuud.
Kuidas läbipõlemise korral tegutseda?
Läbipõlenud inimene kogeb abitust, lootusetust ja võimetust, talle tundub, et tal pole kontrolli oma kohustuste üle. Ta võrdleb ennast teistega ja tunneb, et on kehvem, rumalam ja saamatum. Pingetaluvus alaneb, inimene on ärrituv, tundlik, vaenulik ja kahtlustav. Väheneb keskendumisvõime, pühendumine, tööga rahulolu ja seotus oma ettevõtte või organisatsiooniga. Tööandjasse ja ülemustesse suhtutakse kriitiliselt, ei tunta end piisavalt hoitud ja tunnustatud olevat. Inimese sisemine motivatsioon on vähenenud, puudub huvi ja entusiasm, energia ja positiivsus on asendunud ükskõiksuse, lootusetuse ja sarkasmiga.
Läbipõlemise korral on kõige tähtsam meeles pidada, et seisundi paranemiseks ei piisa lühikestest puhkepausidest, pikast nädalavahetusest ega pealiskaudsetest muudatustest töökorralduses. Läbipõlenud inimesel tuleb võtta pikk puhkus, alandada püsivalt oma töökoormust ning vaadata kriitiliselt üle enda tööülesanded ja kogu tööelu korraldus. Sedalaadi muudatused sõltuvad koostööst tööandjaga ja tema valmisolekust teha paindlikult sisulisi muudatusi. Soovitav on võtta ühendust perearstiga ja jääda vajadusel haiguslehele. Jõuvarude taastudes on vaja pidada plaani, kas naasta vanale töökohale ja teha seal muudatusi või vahetada töökohta või elustiili või mõlemat.
Kuidas saab juht aidata nii enda kui töötajate läbipõlemist vähendada ja vältida?
Läbipõlemise ennetamine nõuab pidevat tähelepanu ja kaasatust ning juhtide roll on siin võtmetähtsusega. Oluline on mõista, et igal meeskonnaliikmel võivad olla erinevad vajadused ja stressiallikad, seega on individuaalne lähenemine oluline. NB! Juht ei tohi unustada ka ennast!
Avatud suhtlemine: Loo avatud ja suhtlemist soodustav töökeskkond, kus meeskonnaliikmed tunnevad end vabalt, et rääkima oma muredest ja stressiallikatest. Olge kättesaadav kuulamiseks ja tagasiside andmiseks. Tee vahet lihtsalt kehval päeval, kaeblemisel ja tõsistel läbipõlemisega seotud teemadel.
Selged ootused, rollid ja ülesanded: Seadke selged ootused tööülesannete ja rollide osas. Meeskonnaliikmetel peaks olema arusaam sellest, mida ja mis tähtajaks neilt oodatakse.
Töökoormuse juhtimine: Jälgige enda ja töötajate töökoormust ja aeg-ajalt hinnake meeskonna koormust. Vajadusel jagage ülesandeid ümber või lisage ressursse, tagamaks seda, et töötajad ei tunneks end ülekoormatuna.
Koolitus ja areng: Paku meeskonnaliikmetele võimalusi enesearenduseks ja koolitusteks, et nad saaksid oma oskusi täiendada ja tunda end pädevatena oma töös. Küsi töötajate vajadust nii erialaste kui ka enesearenguliste koolituste osas (läbipõlemine, stressijuhtimine, ajaplaneerimine, meeskonnatöö jms).
Töö- ja eraelu tasakaal: Julgustage töö- ja eraelu tasakaalu hoidmist. Toetage võimalusel paindlikke töökorraldusi, võtke ise ja julgustage meeskonnaliikmeid võtma aega puhkuseks ja isiklikuks eluks.
Kaasatus ja osalus: Kaasake meeskonnaliikmeid otsuste tegemisse ja probleemide lahendamisse. Tunne, et nende arvamust kuulatakse ja neil on kaasarääkimisõigus, võib suurendada nende tööga rahulolu.
Tunnustamine ja tagasiside: Andke meeskonnaliikmetele regulaarselt tagasisidet nende panuse ja saavutuste kohta. Tunnustage nende tööd ja küsige neilt tagasisidet, et nad tunneksid end väärtustatuna.
Stressijuhtimine: Kaardistage, kas meeskonnaliikmetel on olemas stressijuhtimise oskused ja tehnikad, mis aitavad neil toime tulla pingeliste tööperioodidega, tähtaegadega, muutustega ja teiste stressoritega.
Eeskujuga juhtimine: Näidake eeskuju heaolu ja tasakaalustatud elustiili suhtes. Juhi enda tervisliku ja tasakaalustatud eluviisiga saate inspireerida ka teisi.
Kuidas saab ennast aidata?
Õpi ära tundma läbipõlemise sümptomeid: pideva väsimuse, kergesti ärrituvuse, konfliktsuse,küünilisuse ja mäluprobleemide märkamist ei tohi edasi lükata, need ei lähe niisama ära, kui nad on kestnud 2-3 nädalat järjest. Mida varem sümptomeid teadvustad, seda lihtsam on pidurit tõmmata ja midagi muuta.
Esimene muutus on AEG – võta kohustustevaba päev, et puhata ja analüüsida tekkinud olukorda. Võta paber ja pliiats ja pane kirja kõik, mis Su elus praegu toimub - kirjuta endast välja, nii tekib ajju ruumi juurde lahenduste nägemiseks.
Uni, toitumine ja liikumine: Uni on oluline taastumiseks ja stressi vähendamiseks. Loo endale unerutiin ja pea sellest kinni. Toitu regulaarselt ja tervislikult, märka oma isusid ja ära keela endale kogu aeg kõike, püüa hoida mõistlikke piire magusa, rasvase, alkoholi, kofeiini ja energiajookidega. Liigu kohe, kui tunned, et pea läheb paksus ja mõelda enam ei jaksa. Tee 2-3 korda nädalas midagi füüsilist, mida naudid.
Töö- ja elu tasakaal: Püüa säilitada tasakaal töö ja isikliku elu vahel. Planeeri aega lõõgastumiseks, hobide ja sotsiaalse tegevuse jaoks. Eduka ajaplaneerimise 1.samm on võtta kalender ja panna sinna KÕIK kirja.
Vaimne tervis: Tee enesehool osaks igapäevaelust. Vaata enesehoole võimalusi enesehoolitsusplaani töölehelt ja leia endale sobivad. Enesehoolitsusplaan hõlmab ka pauside ja puhkuste planeerimist.
Toetus: kaardista oma tugivõrgustik – sõbrad, kolleegid, lähedased, mentor, treener jms. Räägi oma mõtetest, tunnetest, plaanidest, ideedest ja muredest lähedastele ja otsi vajadusel professionaalset abi.
Piirid tööga: Sea selged piirid töö ja muude kohustuste vahel. Harjuta ütlema "ei" lisatööle või muudele uutele kohustustele, kui tunned, et koormus on liiga suur. Ära kiirusta ütlema “jah“, võta mõtlemisaega.
Pea meeles, et oled iseenda tööriist, ära lõhu ennast, vaid hoolitse enda eest ja küsi vajadusel abi!
Kommentaarid
Postita kommentaar