5 enamlevinud müüti teismeea depressiooni kohta

Ei ole mingit kahtlust, et füüsilise haiguse puhul reageerime kiirelt ja soovime lapsele leida parimat võimalikku ravi. Vaimsete probleemide puhul kiputakse aga ootama ja mõtlema, et ehk on ealised iseärasused, mis lähevad mööda. Kasvab välja. Läheb üle. Samas ei ole mingit objektiivset alust, miks peaks vaimseid haigusi füüsilistest eristama, keha on ju tervik, vaimne haigus on ka füüsiline. Ometi vaevleb suur hulk teismelisi depressiooni sümptomite käes, saamata isegi aru, mis nendega toimub. Nii nagu me aitame last ja võtame tema haigust tõsiselt, kui tal on astma või diabeet või käeluumurd, peame seda tegema ka siis, kui tundub, et midagi on valesti, kuid "see kõik on ju tema peas ja vanuses kinni". 

Müüt nr 1 - Tujukus ja trotslikkus käib teismeea juurde

Teismelised otsivad iseennast ja loodavad nendes otsingutes täiskasvanu toele ning hoolimisele. Jah, tuju võib kõikuda ja asjad närvi ajada, kuid see ei ole reegel. On leitud, et 85% teismelistest elab selle arenguetapi suhteliselt rahumeelselt üle, õpib, käib trennis ja suunab tähelepanu kodustelt suhetelt väljapoole. Depressioonis teismeline näitab meelega välja, et tal on ükskõik, et ta ei hooli, sest ta ei oska ega suuda teisiti. Tema sees võib olla suur kurbus, millega toimetulekuks kasutab ta kurjust ja vastuhakku. Ta mõtleb oma peas umbes nii:

"Tahaks ära. Kuskile kaugele kaugele ära, kõigest eemale. Jätke mind rahule, tegelikult ärge jätke ka, olge ikka minu jaoks olemas. Mul on paha ja ma ei saa isegi päris täpselt aru, miks see nii on. Ma tean, et väliselt on kõik korras, te ei pea mulle seda ütlema, seda rohkem tunnen ma ennast süüdi sellepärast, et ma ennast nii halvasti tunnen. Palun ärge arvake, et ma tahangi päriselt selline olla, ei taha. Võtke mu mure tõsiselt, ma ise ka ei tea, mis minuga toimub."

Tasub meeles pidada, et mitte kõik depressioonis teismelised ei mässa. On ka neid, kes tõmbuvad endasse, on vaiksed ja eemal, Justkui ei sega ega häiri kodust elu, kuid nagu ei ela ka, eksisteerivad. 

Müüt nr 2 - Teismelistega ongi võimatu suhelda

Lihtne on täiskasvanuna selle müüdi taha pugeda ja vastutusest loobuda. Teismelistega on vägagi võimalik suhelda, peab suutma ennast viia samale lainele ja kuulama. Küsima ja kuulama. Tundma huvi. Osutama tähelepanu. Võtma aega. Mitte moraali lugema ja õpetama, kuidas elus asjad käivad. Masenduses teismelisel on iseendagagi raske, ta ei ole meelega võimatu suhtleja, ta ei suuda ennast sundida viisakalt suhtlema, tema peas käivad sellised mõtted: 

"Suhelda ei jaksa, mitte midagi ei jaksa. Mitte kellegagi ei saa olla päriselt mina ise. Keegi ei mõista, ei võta tõsielt. Kõik rõõmsad ja rahulolevad inimesed võiks maa pealt ära kaduda, nad käivad mulle närvidele. Mis neil viga on? Mis minul viga on? Palun tulge keegi ja aidake, ma ise ei tule ju rääkima. häbi on ja piinlik. nagunii on mõne teise jaoks minu mure täiesti tühine".

Müüt nr 3 - ilusatel ja tublidel teismelistel on kõik hästi

Ei ole. Punkt. Edukultus ja iluikoonid võivad siinkohal pillid kotti panna ja sinna tagasi minna, kust nad tulid. Teismeline laps võib meile tunduda ilus ja/või edukas, kuid ta ei pea ennast mitte iialgi selliseks, kui peaks, oleks tema enesehinnanguga kõik korras ja ta ei oleks depressioonis. 

"Jätsin ennast ka maha, sest ju ma siis ei sobi ega kõlba selleks, kellega koos olla. Jätsin psühholoogiliselt enda maha, kuid füüsiliselt olen ikka oma kehas kinni, sellepärast tahangi ära. Peidan oma mure maski taha, näitan välja, et olen rõõmus ja tore, see on väga pingutav. Kodus veedan palju aega oma toas, vanemad arvavad, et see on normaalne. teismelised veedavadki palju aega omaette. Kui nad vaid teaks..."

Müüt nr 4 - depressioon on moehaigus, võta ennast kokku!

Oleks see vaid nii...

" Ma tean, et ma peaks olema rõõmus, peaks minema trenni, peaks õppima hakkama, peaks. Ei jaksa, tahaks ära kaduda. Tahaks peitu minna ja jäädagi peitu. Jätke mind rahule, ärge sundige mind ennast kokku võtma. See tekitab ainult süütundeid juurde. Ja häbi. Ärge võrrelge mind mu sõpradega, ma ei saa mitte kunagi nii heaks nagu nemad." Ma tean, et peletan sõbrad endast eemale, aga mis teha. Ma tean seda mõistusega, aga mul ei ole jõudu rohkemaks. Ah et miks ma ennast kokku ei võta? seda saab küsida ainult see, kes ise mitte kunagi päriselt pole kogenud, mida tähendab see, kui mõistus ei suuda keha korrale kutsuda..."

Müüt nr 5 - teismeea depressioon läheb ise üle

Masendus võib minna, depressioon kui haiguslik seisund reeglina ei lähe. Kust teha vahet, kuidas saada aru, mis on teismeeale normaalne ja mis ohustab lapse tervist ja heaolu? Vt allpool "varjatud depressiooni tunnused". Tasub meelde jätta, et teismeline ei ole hea meelega depressioonis, see on talle endale ka väga raske. Seda sisemist valu ja tühjust on keeruline taluda, see ei allu tema kontrollile ja ta ei oska sellest lahti saamiseks midagi ise ette võtta. Ta vajab abi, täiskasvanute armastust, hoolt ja tuge. 

"Kas ma tegin ise midagi valesti? Mis mul viga on? Kõik tahavad ainult ise ja endast ja oma asjadest rääkida ning suheldes mitte ei kuula, vaid ootavad kannatamatult oma rääkimisjärjekorda. Ärge õpetage mind elama, ma ei jaksa elada. See kõik on nii lootusetu. Ja mis sellest muutub, kui ma sõpradele või perele sellest räägin? sõbrad hakkavad eemale hoidma ja vanemad ei pea mu muret millekski muuks kui järjekordseks teismelise tujuks, mis läheb mööda. Päike paistab, aga ma ei taha õue minna, sest see meenutab mulle veel rohkem, et peaksin olema rõõmus ja tegus."

Neile, kes mingil moel ülaltoodud tekstist abivajava lapse ära tundsid, soovitan lugeda Norman T. Berlingeri raamatut "Kuidas aidata depressioonis teismelist".

Varjatud depresiooni tunnused:

• ülemäärane vihane olek
• ülemäärane ärritumine igapäevaste asjade üle
• ülemäärane tundlikkus kriitikale
• pisarate käepärasus
• mässumeelsus, reeglitele allumatus
• agressiivsus, vägivaldsus
• riskikäitumine (alkohol ja narkootikumid, liiklusohutuse eiramine, juhuvahekorrad)
• nutiseadmete kontrollimatu kasutamine (arvutimängud, sotsiaalmeedia jms)
• sage morn ja endassetõmbunud olek, soovimatus suhelda, sõpradest eemaldumine
• sage julm ja lugupidamatu käitumine
• koolis hea, kuid kodus halb käitumine 
• liigne mure välimuse pärast
• sagedased pea- ja kõhuvalud, millel ei ole füsioloogilist põhjust
• söömisharjumuste muutumine, liiga palju või vähe söömine
• ülemäärane väsimus, unerežiimi puudumine, magamatus
• suutmatus kohustustega (kool, õppimine, trenn, kodused ülesanded jms) tegeleda
• suutmatus õppetööle keskenduda, sama ei kehti nutiseadmete ja arvutimängude kohta
• suutmatus ise kõiki ülaltoodud punkte kontrollida ja oma käitumist muuta