Varesele valu, harakale haigus - millist spetsialisti laps vajab?

Küll oleks lihtne, kui tervisehäda ilmnedes saaks seda ravida nagu "Leiutajateküla Lotte" filmi mesilane - üks nõel ninna ja asi korras. Oma töös olen palju kokku puutunud vanematega, kes lahendusi otsides käivad läbi kõik tervisega seotud spetsialistid - perearst-psühhiaater-neuroloog-tervendaja-posija-psühholoog-terapeut-jms. Igaüks neist uurib last vastavalt oma väljaõppele ja kogemusele ning annab abi, laiutab käsi või suunab edasi. Üldjuhul pöördutakse perearsti poole esimesena, tema pädevuses on vastavalt probleemile lapsele ravi määrata ja/või vajadusel edasi suunata. 

Enne spetsialistiringile minekut tasuks pilk peale visata alljärgnevale tekstile - ma ei mäleta, kust see minuni jõudis, kuid abi probleemide selekteerimisel on sellest olnud. Olen algteksti aastate jooksul ise täiendanud ja kohandanud, sest laste tervisehädad arenevad ja muutuvad kiiremini kui meditsiinisüsteem ja ülikoolitarkused. Kõige üldisemalt on tegemist soovitustega, kuhu pöörduda siis, kui kasvatamine (hoolimine, rääkimine, mõistmine, kuulamine, piiride kehtestamine jms) enam ei aita. 

Perearsti juurde tuleks pöörduda kui laps:

• Niheleb jalgadega, ei suuda pikalt paigal istuda, kaebab sääremarjade krampe või valulikkust (võib olla märk magneesiumipuudusest, mitte hüperaktiivsusest).
• Kaebab silmalaugude tõmblemise üle (samuti magneesiumipuuduse üks tundemärke).
• On tähelepanematu ja uimane, suudab keskenduda lühikeseks ajaks. Ei nuuska nina, kuid tundub, nagu oleks nohu (võib olla märk hingamisteede põletikust või allergiast). 
• On pidevalt väsinud ja tahtejõuetu (võib olla märk näiteks seennakkusest organismis, võetavate ravimite kõrvalnäht või muust olukorrast tingitud kurnatus, mis vajab edasist uurimist). 

Lasteneuroloogiga võiks konsulteerida, kui lapsel esineb:

• Tugev väsimus ja minestamised. Laps kaebab sageli halba enesetunnet ja peavalusid.
• Halb käekiri (konarlik, hüplevad tähed), halb motoorne koordinatsioon, suutmatus kirjutamisel rida pidada, liigutuste kohmakus, nõrk silma ka käe koostöö, käte värisemine, raskused kääride käsitsemisel, paelte sõlmimisel, pliiatsihoiul.
• Raskus tegevuse organiseerimisel: pidev õppevahendite koju unustamine ja tundidesse hilinemine, raskused tunnis tööjärje hoidmisel, tundub, nagu lülitaks ennast ümbritsevast keskkonnast välja. Pärast mitu korda hõikamist "tuleb tagasi". 
• Raskus parema ja vasaku poole eristamisel. 
• Raskus meeldejätmisega: info ja faktide, nimede ja oluliste sündmuste unustamine, raskused numbrite ja tähtede eristamisel, korrutustabeli meeldejätmisel jms. Vaatamata tuupimisele ei suuda laps meelde jätta.
• Väikelaps ründab ja hammustab kaaslasi korduvalt ja ootamatult ilma näilise põhjuseta. Võib olla kohanemisreaktsioon (sellisel juhul aitab lastepsühholoog), kuid tegemist võib olla ka neuroloogilise probleemiga.

Lastepsühhiaatriga või lastepsühholoogiga konsulteerimist vajavad lapsed, kes:

• Ei suuda oma käitumist ja tujusid kontrollida. Ärritub pealtnäha pisiasjade peale, läheb kergelt endast välja, karjub, nutab, loobib asju ja paugutab uksi. Tuju kõigub ühest äärmusest teise. Lapse rahustamine ja rääkimine aitab ainult selleks korraks, järgmine kord kordub sama. 
• On väga tundlik - solvub kergesti, võtab asju väga hinge. Kipub ennast süüdistama selles, mis tegelikult pole tema süü. Arvab, et tema pärast on asjad halvasti. Kinnitamine, et see pole nii, ei aita.
• On tõrjutud, hoiavad omaette, on väga kartlikud. Võpatavad puudutamisel või tõstavad täiskasvanu lähenedes käed kaitseks näo ette. 
• Käitub ebaadekvaatselt - valetab, varastab, on vägivaldne ja agressiivne ning ei saa aru, et midagi valesti teeb, pigem õigustab ennast. Reeglite selgitamine ei muuda käitumist. 
• On trotslikud ja ülbed, teiste suhtes vaenulikud ja tundub nagu tahaksid teadlikult teha haiget ja halba. Narrivad või kiusavad kaaslasi ja täiskasvanuid. Korrale kutsumine ja rääkimine ei aita.
• Laps köhatab pidevalt või tõmbab ninaga, kuigi haigust ei ole. Või plaksutab kätega vastu keha, pilgutab palju, katsub palju oma nägu, liigutab pead või teeb mõnda muud liigutust, mis tundub kõrvalt vaadates ebavajalik (võib tegemist olla tikkide ehk sundliigutustega).

Ortopeedi või füsioterapeudi sekkumist vajavad järgmised näidustused:

• Halb rüht, laps on õlad längus, lohistab jalgu järel. On lodev ja lõtv. Ei suuda pikka aega hoida õiget rühti. 
• Kaebab valusid seljas, kätes ja õlavöötmes. 
• Halb koordinatsioon. Laps on kohmakas, kukub ja komistab ilma nähtava põhjuseta, asjad kukuvad käest, liigutused ebatäpsed. 

Logopeedi või eripedagoogi juurde tuleks pöörduda:

• Peenmotoorika puudulikkus, ei suuda pliiatsit vaatamata harjutamisele käes hoida. Ei taha kääridega lõigata, voolida, rebida.
• Hiline kõne - laps on juba 3-4 aastane, kuid räägib üksikuid sõnu või kahesõnalisi lauseid. Võib kasutada käemärke või noogutamist ja pearaputamist, et ennast väljendada.
• Hoiab käsi tegutsedes väga krambis. Kui meelde tuletada, lõdvestub korraks, kuid tõmbab jälle lihased krampi. Tundub, nagu ei oskaks teisiti.
• Ei ütle vaatamata kodusele harjutamisele teatud häälikuid või tähti. 
• Ei suuda seostada minevikku-olevikku-tulevikku. Ei oska liikuda ajas ja ruumis (nt ei oska vastata küsimusele, mida sa eile õhtul tegid).
• Kirjutab ja loeb peegelpildis ning teistmoodi tegema ei soostu või ei oska.

Silmaarsti juurde minek on vajalik juhul, kui:

• Silmad on pidevalt väsinud, laps näeb halvasti, esinevad peavalud, silmade ees virvendus või udu. Väikelaps ei pruugi teada, et ta ei näe ja nii võib jääda mulje, et ta on sõnakuulmatu ja ei taha nähe.
• Vaatab esemeid ja loeb teksti liiga lähedalt. 
• Loeb halvasti, ei suuda lugemisel või kirjutamisel rida pidada.
• Kissitab silmi, vaatab kõõrdi või ei suuda pikalt lähedale või kaugele vaadata.
• Kaebab pidevalt silmade vesiseks minemise üle.

Kõrva-nina-kurguarsti konsulteerimise vajadusele viitavad:

• Reageerimatus küsimustele ja pöördumistele. Võib jääda mulje, et laps ei kuula sõna, tegelikult ta aga ei kuule.
• Raskused kuuldava teabe tajumisel ja töötlemisel. Ei kuule teiste küsimusi või korraldusi.
• Hajevilolek tundides, rahutus, kärsitus, tähelepanematus, "omas maailmas" olek.

Toitumisnõustaja juurde võiks pöörduda, kui:

• Lapse söömiskäitumine teeb muret - laps toitub väga ebatervislikult või vastupidi liiga tervislikult, valib toitu ning ei nõustu uusi maitseid proovima. 
• Lapsel on probleeme nahaga ja nahaarst ei leia põhjust (võib olla tegemist varjatud toidutalumatusega).
• Lapse menüü vajaks muutmist (laps teeb palju sporti või on tal mingi teatud haigus vms), kuid lapsevanematel napib selleks teadmisi ja oskusi. 
• Lapsevanem näeb, et suhkur ja maiustused mõjutavad lapse käitumist - laps muutub üliaktiivseks ja pidurdamatuks, ei suuda uinuda ega oma käitumist kontrollida, kuid ei oska ise lapse menüü muutmisega toime tulla.