Kiindumussuhe ehk miks on beebi vajaduste rahuldamise nii tähtis?
Kui kiindumusteooria looja John Bowlby 1907.aastal Inglismaal sündis, kasvatati lapsi hoopis teistmoodi. Suhete ja keskkonna mõju ei osatud tähtsustada ja nii kasvas ka jõukast perekonnast pärit väike John esimesed 4-eluaastat üles oma hoidjatädiga, seejärel erinevate hoidjatega ja 7-aastaselt saadeti ta internaatkooli. Tal ei tekkinud turvalist kiindumussuhet oma vanematega, ta lahutati oma lapsepõlve olulisest kiindumusobjektist - hoidjatädist ja saadeti väga noorelt kodust ära omaette hakkama saama.
Bowlby isiklik kogemus pani aluse suhete uurimise huvile ja suunas ta psühholoogiat, psühhiaatriat ja psühhoanalüüsi õppima. Ta hakkas uurima, kuidas mõjub lastele hooldajast eraldamine. Ta töötas raskesti kasvatavate lastega ja uuris hülgamise, traumade, väärkohtlemise ja vajadustele mitte reageerimise mõju lapse hilisemale toimetulekule ja enesega hakkama saamisele.
Nii sündis 20.sajandi keskel kiindumusteooria.
Kiindumusteooria on psühholoogiline teooria, mis uurib inimeste emotsionaalseid sidemeid ja kiindumussuhteid teiste inimestega. Selle teooria kohaselt kujunevad need sidemed varases lapsepõlves ning mõjutavad inimese käitumist ja suhteid kogu elu jooksul.
Kiindumusteooria tuum on idee, et inimesed otsivad turvalist suhet teiste inimestega, eriti esmaste hooldajatega. Kõige olulisem on 0-1 eluaasta, kui beebi ellujäämine sõltub kellestki teisest. Olenevalt sellest, kuidas esimestel eluaastatel lapse vajadusi rahuldatakse, kujuneb välja tema kiindumusstiil.
Miks on esimesed eluaastad nii olulised?
- ajus toimub sünapsite ehk närvirakkude vaheliste ühenduste kasv (vt joonis). See, milliseid kogemusi beebi saab, kujundab tema aju arengut.
- beebi ei saa ennast teistmoodi väljendada, kui NUTMISEGA. sellele peab reageerima.
- beebi ei oska rääkida ega liikuda, ta sõltub 100% oma hooldajast.
Beebil on vaja:
- et tema vajadused oleksid rahuldatud (nälg, kuiv pepu, lähedus jms).
- et tema nutule reageeritakse (see ei pea olema alati ema).
- et ta saab seeläbi hakata keskkonda usaldama - ta on nähtud, kuuldud ja hoitud.
 |
| Turvaline kiindumus tekib, kui beebi vajadusi märgatakse ja neid rahuldatakse Kui beebi vajadusi ei märgata ja ei rahuldata, on närvisüsteem häiritud. Beebi ei suuda ise oma vajadusi rahuldada ja vajab selleks abi. Kui abi ei tule, tekib stress, aju tajub keskkonda ohtliku ja ebaturvalisena. |
 |
| Häiritud kiindumus tekib, kui beebi vajadused jäävad korduvalt märkamata ja rahuldamata |
Turvaline kiindumussuhe - olen nähtud ja kuuldud, usaldan ja olen hoitud
Lapsed, kes kogevad turvalist kiindumust, tunnevad end hooldajate läheduses turvaliselt ja usaldavad nende tuge. Nad julgevad uurida maailma ja arendada sotsiaalseid oskusi, kuna nad teavad, et nende vajadusi rahuldatakse.
Ärev kiindumussuhe - olen liiga nähtav ja vajan pidevat tähelepanu
Sellistes suhetes on lapsed tihti ebakindlad ja murelikud hooldajate kättesaadavuse suhtes. Nad võivad olla liigselt emotsionaalsed ja klammerduvad, otsides pidevalt lähedust, kuid samal ajal tundes end ebakindlalt. Ärevate laste vanemad on ise ärevad ja püüavad ise hakkama saada ja tublid olla, muretsevad ja hoolitsevad liiga palju.
Vältiv kiindumussuhe - olen nähtamatu ja pean ise hakkama saama
Lapsed, kes kogevad vältivat kiindumust, võivad tunduda iseseisvamad ja vähem emotsionaalsed, sest nad on ära õppinud, et tunnete väljendamisel ja abi küsimisel pole mõtet. Nad võivad hooldajatele lähedust vältida ja näidata nende vastu vähest huvi. Vältivate laste vanemad arvavad, et igale beebi nutule ei pea reageerima.
Desorganiseeritud kiindumussuhe - olen segaduses ja valvel, maailm on ettearvamatu
See kiindumussuhe on seotud traumaatiliste kogemustega - hülgamise, hooletusse jätmise, korduva füüsilise, vaimse, emotsionaalse või seksuaalse väärkohtlemisega. Lapsed võivad olla vastuolulistes tunnetes hooldajate suhtes, kogedes nii tugevat soovi läheduse järele kui ka hirmu nende ees. Lapsel on segadus, lähedane, kes peaks pakkuda tuge ja turvatunnet, on hirmutav ja ebaturvaline.
Mis saab edasi?
Need kiindumussuhted varases lapsepõlves võivad kujundada inimese hilisemaid suhteid ja mõjutada nende käitumist ja emotsionaalset heaolu täiskasvanueas. Kiindumusteooria aitab meil paremini mõista inimeste vajadusi ja käitumist suhetes ning seda, kuidas varases lapsepõlves kogetu mõjutab nende hilisemat elu.
Kes tahab oma kiindumust uurida, siis siin on link küsimustikule:
Kiindumussuhtest on põhjaliku ülevaate teinud ka PEAASI meeskond:
Kasutatud kirjandus:
Kommentaarid
Postita kommentaar