Tint kirjutab...

Kui kiindumusteooria looja John Bowlby 1907.aastal Inglismaal sündis, kasvatati lapsi hoopis teistmoodi. Suhete ja keskkonna mõju ei osatud tähtsustada ja nii kasvas ka jõukast perekonnast pärit väike John esimesed 4-eluaastat üles oma hoidjatädiga, seejärel erinevate hoidjatega ja 7-aastaselt saadeti ta internaatkooli. Tal ei tekkinud turvalist kiindumussuhet oma vanematega, ta lahutati oma lapsepõlve olulisest kiindumusobjektist - hoidjatädist ja saadeti väga noorelt kodust ära omaette hakkama saama.  Bowlby isiklik kogemus pani aluse suhete uurimise huvile ja suunas ta psühholoogiat, psühhiaatriat ja psühhoanalüüsi õppima. Ta hakkas uurima, kuidas mõjub lastele hooldajast eraldamine. Ta töötas raskesti kasvatavate lastega ja uuris hülgamise, traumade, väärkohtlemise ja vajadustele mitte reageerimise mõju lapse hilisemale toimetulekule ja enesega hakkama saamisele. Nii sündis 20.sajandi keskel kiindumusteooria .  Kiindumusteooria on psühholoogiline teooria, mis uurib inimes...

KUIDAS HOIDA PERESUHTEID KRIISI AJAL Koostajad: pereterapeudid Sirje Agan-Liive, Siiri Tõniste, Jelena Põldsam, Monika Koppel Äreval ajal, kui meie elus on palju teadmatust ja hirmu, suureneb kõigi pereliikmete vajadus läheduse, toetuse ja mõistmise järele. • See võib välja paista erinevalt, näiteks: - mõni meist võib muutuda närviliseks ja kurjaks ja ärrituda kergemini kui tavaliselt; - mõni meist võib hakata rääkima ja oma muremõtteid teistega jagama palju rohkem kui tavaliselt; - mõni meist võib peres teistest eemale tõmbuda ja püüda üksi hakkama saada enam kui tavaliselt; - mõni meist võib sõnades küsida teiste toetust, aga abi pakkumisel selle siiski tagasi lükata; - mõni meist võib muremõtete maandamiseks kasutada rohkem kui tavaliselt alkoholi, sporditegemist, majapidamise korrastamist, telefonis või arvutis suhtlemist jm. • Praegune olukord on keeruline ja sellega toimetulek nõuab peredelt lisaressurssi. Nii sina kui su pereliikmed võivad reageerida teatud hetkel nõnda n...

Enne kui edasi lugema hakkad, ole hea, mõtle lapsevanemaks olemisele ja vasta täiesti ausalt kolmele küsimusele: 1. Sulle tundub, et laps ei püsi pudeliski paigal, ta on kogu aeg ja igal pool 2. Piinlik küll, aga Sa oled surmväsinud - Sa oled oma lapsest väsinud 3. Sa tunned, et tahaksid lahkumisavalduse anda - lapsevanema ametist Kui vastasid JAH vähemalt ühele küsimusele, vajad sa kiiresti plaani - ellujäämisplaani koos aktiivse ja püsimatu lapsega. Abiks võivad olla alljärgnevad punktid: PÄEVAPLAAN -  Et oleks  rutiin  – iga päev võimalikult sama päevakava. Korduvad tegevused. Laps ei suuda ennast ise organiseerida,  tal peab olema silma ees plaan, ta ei jäta seda pähe, unustab ära . Kui päevaplaanis tuleb ette muutusi, anna sellest koheselt ja aegsasti teada, nad kohanevad äkiliste muudatustega halvasti.  Päevaplaan on külmkapi peal või muus nähtavas kohas.  Ootused lapsele. LIHTSAD JA SELGED REEGLID -  Laps...

Gary Chapman kirjutab raamatus "Armastuse 5 keelt lastele", et lapse emotsionaalne pagas tuleb täita enne, kui hakata õpetama või distsipliini nõudma. Armastusega täidetud pagasiga laps allub vanema juhatusele tõrkumata, tunneb ennast turvaliselt ja väärikana, tema enesehinnang on adekvaatne. Kuid kuidas olla kindel, et räägime lapsega ikka ühte armastuse keelt ning et me lapsele enda keelt vägisi peale ei suru? Oleme ju kõik kuulnud lugusid naistest, kes kurdavad, et mees neid ei armasta, sest ta pole seda peale abiellumist kordagi öelnud. Küll aga toob mees naisele lilli, teeb tähelepanelikke kingitusi, teeb hommikuti kohvi jms. Naisele on omane kasutada sõnade, mehele kingituste keelt. Armastus jõuab aga kohale alles siis, kui oleme õppinud ära teise inimese keele.  Chapman arvab, et armastuse keeli on 5 ning et igal inimesel on omad eelistused. Need keeled on füüsiline puudutus, julgustavad sõnad, kvaliteetaeg, kingitused ja abistamine. Allpool on kirjeldatud kõigi...

Iga päev läheb meie ümber keegi lahku, kolib ära, suundub välismaale tööle ja/või elama, leiab uue armastuse, kolib kokku jne. Suhted algavad, kestavad, purunevad, lõpevad ja muudavad kuju. Ning see kõik on hoopis teistmoodi, kui kaasatud on teise osapoole laps(ed). Olen lugenud mitmeid kasuisade edulugusid ning kindlasti ja õnneks neid jagub. Kasuisa peetakse tihtipeale katki läinud pere päästjaks, heategijaks (mõtle, "teise ringi" naine sai uue mehe, lapsed said uue issi, pere majanduslik olukord paranes jms), kes teeb naise ja laste heaolu nimel ümber oma tuleviku-, investeerimis- ja vaba aja plaanid. Üllas ja isetu tegu see kasuisaks hakkamine. Minu silm ja kõrv on aga aastatega treenitud nägema ja kuulma ülla ja isetu välise koore alla. Neid koorealuseid mõtteid tahangi jagada.  Üleöö lapsevanemaks Sa oled ammu oma ellu oodanud seda õiget, elu armastust nagu nad ütlevad. Ühel heal päeval tutvudki ilusa, lummava ja usaldusväärse teise poolega. Käite kohtamas, veed...

Eelmisel õppeaastal vajas nõustamiskomisjoni otsust 7500 last. See tähendab seda, et need lapsed on haridussüsteemi silmis erivajadusega. Mingi vajadus, lähtuvalt kas tema arengust või arendamata jätmisest vajab spetsialistide sekkumist, lahendusi ja abi, olgu selleks siis tasandusrühm lasteaias, koolipikendus, väikeklass vms. See trend on tõusev. Häiritud psüühikaga ja psühholoogilist-eripedagooglist-logopeedilist sekkumist vajavaid lapsi tuleb juurde. Miks? Kuulasin eelmisel nädalal eripedagoog Ülle Kuusiku kursust koolieeliku vaimsest arengust ning mõtteid ja tundeid tekkis palju. Sõnum ühiskonnale (lapsevanematele) peaks aga olema üheseltmõistetav -  laps vajab õpetamist ja arendamist . See ei ole lapsevanema privileeg, vaid kohustus. Õpi-, suhtlemis- ja mänguoskused ei kandu geneetiliselt üle ega ole ainult lasteaia või kooli pärusmaa. Laps peab arenedes ja õppides saama nii stiimuleid (et tal tekiks soov pingutada) kui tagasisidet (soorituse õnnestumise või vajaduse...

Digipöörasus on vallutamas Eestit, nakatades lapsi ja noori kui viirus, millele piiri panna saavad ainult täiskasvanud. Olukorda raskendab aga see, et tegemist on nii uue viirusega, et vanemad pole seda ise põdenud, selle ohtude ja tüsistustega ei olda kursis. Veelgi enam - lapsevanemad on valmis usaldama lapsi viiruse meelevalda, mille sisu, mõju ja tagajärgede kohta neil tegelikult põhjalikumad teadmised puuduvad, kuid see ei vabasta vastutusest.  Sõltuvus ei teki üleöö Sõltuvus on tervislik seisund ja sellel on omad kriteeriumid: Tung ja soov tarbida on väga tugev, nii tugev, et suhted, kohustused, huvid ja muu elu on väärt ohverdamist.  Kogust kontrollida ise ei suuda. Kui teised tahavad kontrollida, siis ollakse vihased ja süüdistatakse neid segamises ja kõige ilusa ära rikkumises ning soovitakse, et neid rahule jäetaks. Tarbimise lõpetamisel või vähendamisel tekib võõrutusseisund. Tarbija on apaatne, tujukas, ei leia tegevust, usub, et ainult edasine tarbimin...