Tint kirjutab...

Mis ta on teil rinnapiimalaps või? Ta ei tohiks üldse köhida, vastab apteeker, kui murelikul ilmel 6-kuusele midagi köha vastu küsin. Aga vot köhib ja varsti juba 2 nädalat. Palavikku? Ei ole. Nohu? Ei ole (väide, et beebidel on ainult nohu ja köha tekib nohust ei pea meie puhul paika). Öösel köhib? Ei, öösel magab nagu nott, samuti päeval oma 3 und. Köhib siis kui ärkab ja üleval on. Vereproov on korras? Enam-vähem, leukotsüüdid on natuke üle normi, aga perearst soovitas oodata antibiootikumide võtmisega, ehk läheb siiski üle. Köha on kinnine? Ei ole, algusest peale lahtine, aga ta ei oska röga välja sülitada, selles on probleem. Ei ole traditsiooniline, vangutab apteeker pead ja soovitab hanerasva soojendada ning jalataldadele-rinnale määrida. Käisime köha-abi saamas nii perearsti kui lastekliiniku valvearsti juures. 2 korda on meile välja kirjutatud antibiootikumid ja Ventolin. Lapsele ma neid ei andnud, sest vereproov oli korras ja palavikku ei olnud. Otsustasin pöörduda ...

Toon teieni dialoogi oma 7-aastase pojaga: Oliver: Ma ei hakka kunagi kirjatähtedega päevikut täitma. Mina: Miks? Oliver: Sest ma ei oska neid tähti ja nad ei tule mul hästi välja ja siis on kole. Mina: No mina olen kuulnud, et ikka harjutamine teeb meistriks, mitte virisemine... Oliver: Ma ei oska ja kõik ja need tulevad mul nii koledad. Mina: Ja siis sa parem ei kirjutagi? Oliver: Jah, sest koolis võidakse selliste tähtede eest kolmesid või kahtesid panna. Mina: Nojah, sa võrdled ennast selle arvutil trükitud eesti keele töövihikuga, kus kõik tähed tõesti ideaalselt ühesuurused ja kenad on, aga sina ei ole ju arvuti. Oliver: Sellepärast ma ei kirjutagi, et ma ei saa kunagi nii ilusti, kui siin töövihikus on tehtud. Ja ma ei suutnudki oma last ümber veenda, et tegelikult on tema tähed täiesti kenad ja selgelt loetavad. Kuid vaevama jäi mind mõte, kust tuleb ühel esimese klassi juntsul enesekriitika, mis halvab tema tegutsemistahte ja toob pisara silma? Asusin uurima, kui...