Tint kirjutab...

Mida väiksem on laps, seda vähem oskab ta oma mõtteid, tundeid ja vajadusi sõnadesse panna, ta väljendab ennast läbi käitumise. Väikelapsed ei oska öelda: "ma väga igatsesin su järele täna lasteaias" või et "ma tajun, et sa oled väsinud, on tööl midagi pahasti?" Selle asemel hakkavad nad veiderdama, jonnima, muutuvad sõnakuulmatuks, venitavad tegevustega jms. Vanuse kasvades kasvab lapse elukogemus ja arusaam maailmas toimuvast. Sammhaaval tekib arusaamine enda ja teiste vajadustest. Analüüsima ja ennast teiste olukorda panema õpib laps aga alles murdeea saabudes, nii 11-12 aasta vanuses. Väikelaps tajub, et tema on maailma keskpunkt, arvates, et lähedased inimesed on tema lähedal selleks, et rahuldada kõiki soove ja vajadusi võimalikult kiiresti. Ta ei oska mõtestada olukordi läbi teiste inimeste vaatevinkli. Laused "emme on ka väsinud", "käitu ilusti, muidu magustoitu ei saa", või "ära ole selline kadekops", ei jõua neile kohale, ...

Järjest rohkem on Eesti kodudes nutiseadmeid ja koolides neid lapsi, kes ei suuda keskenduda koolitööle. Nutimaailmas elatakse ka siis, kui nina parajasti vihikus matemaatikaülesannet lahendamas. Õpilased on online tundide ajal. Tunnist küsitakse luba wc-sse minna, et viimaseid "uudiseid" lugeda. Kooli jõutakse väsinult (vahel ei jõuta ka), sest kogu vaba aeg kulub kuskile ära ning uneajast on vaja tšättida ja sheerida ja säutsuda ja laikida ja kommida ja mänge mängida. Nutimaailm on nii vaheldusrikas ja põnev, et koolis antavad teadmised tunduvad aeglased ja igavad, aju ei suuda nii kiirelt ümber lülituda ja nõuab kiireid impusse edasi. Lõpptulemusena väsitab see lapse organismi aga nii ära, et tulemuseks on terviseprobleemid - peavalu, ärrituvus, keskendumisraskused, lihaspinged jms.  Beebist peale nutikas Mu noorem poeg oli umbes aastane, kui ta ära jagas, et telefonis on muud ka lisaks sellele, et see kõrva juurde pannakse. Tegime temast videosid ja näitasime pärast...

Me kõik teame, kui raske on tunnetest rääkida, neid ära tunda, nendega toime tulla ja neil minna lasta.   Psühholoog Angela Jakobson on loonud suurepärased abistavad vahendid tegelemaks laste ja noorte tunnetega. Tundekaardid aitavad lapsel iseennast paremini mõista ja oma tunnetega sõbraks saada.  Angela Jakobson: Tunnete kaardid on tunnetealast sõnavara rikastavad, sotsiaalseid oskusi ja kõneoskusi arendavad, enesehindamist- ja analüüsioskusi arendavad kaardid. Kaardipakk sisaldab 40 tunnete kaarti ning 7 juhendi kaarti. Kaarte saab kasutada nii üksi, paaris, grupis, laste, noorte ja täiskasvanutega. Tunnetest rääkimine ja nendega toimetulemise oskus on oluline nii lastele kui ka täiskasvanutele. Mõistev, arusaav suhtumine tunnetesse ja nendest rääkimine aitavad inimesel iseendast ja teistest paremini aru saada. Teades erinevaid tundeid, saab õppida tähele panema, millised olukorrad tekitavad head ja halba enesetunnet, kuidas tunded tekivad, tugevnevad ja lõpuks...

Aastavahetuse eel on kombeks teha kokkuvõtteid möödunud aastast. Analüüsida tehtut ja teha plaane, et uus aasta ikka lennukam, parem ja õnnelikum tuleks. Pühendan oma postituse kõikidele, kes miskitpidi lastega seotud, sest see, millest kirjutan, on hinges kriipinud juba mõnda aega ning selle sisu kokkuvõtvalt on järgmine: Kõik teie, kes te ei ole õppinud psühhiaatriteks ega kliinilisteks psühholoogideks, PALUN LÕPETAGE LASTE DIAGNOOSIMINE! Mõned näited: Mingi häire sellel lapsel igal juhul on, selles ma ei kahtlegi! No sa vaata teda, see ei ole ju normaalne! No see laps on küll autist, see on ikka väga imelik, et ta mängib niimoodi juba mitmendat päeva tükk aega ühe ja sama puslega. Oled Sa kindel, et ta pole Asperger? Niimoodi kõikide automarkide nimetusi meelde jätta ja ainult autodest huvituda ei ole ikka normaalne.  See poiss on täiesti hüperaktiivne, no vaata kuidas ta niheleb ühe koha peal. 5. aastane peaks ikka suutma juba rahulikult ühe koha peal istuda. Mina k...

Juba mõned nädalad enne Platinum Eventsi debüütüritust teavitasin oma pere teisi liikmeid, et septembri esimesel nädalavahetusel sõidame Tallinnasse loomaaeda ja kohvikusse - M&M pidu ma neile maha ei oleks müünud ja üksinda tulla poleks olnud  titemammakohustuste tõttu võimalik. Nii ma siis pakkisin 6. septembri hommikul lapsed ja mehe auto peale, sättisin müügiks kaasa võetud Sirka seelikud kenasti pagasnikusse ning alustasime oma retke päälinna. Ilm oli ilus, päike paistis ja tuju tänu sellele juba ette hea. Ootusärevus oli ka, oli ju pisikesest õetütrest üleöö noor ja ilus ettevõtjaproua saanud - sellelt ürituselt ma ei puudu, olin kutset lugedes kindel. Tallinna jõudes kahmasin seelikud kaenlasse ja marssisin läbi vanalinna Raekoja poole, tõmmates ninaga seda  aastaid tagasi nii koduseks saanud linna õhku - meelde tuli - ma armastan merd ja sellepärast ka Tallinna, see on minu linn, tulen siia alati hea tundega tagasi. Sisenesin Tudengimajja ja olin ülla...

Vaja läheb: 3 Tosta röstsaia 0.5 l juurviljapuljongit maitserohelisega toorjuustu Munakreem: 5 keedumuna 200g riivitud juustu 200g sulatatud juustu "Merevaik" 2 spl majoneesi 250g 20% hapukoort 1 pakk krabinuudleid soola maitse järgi Kalakreem: 2 karpi purustatud tuunikala vees 200g sulatatud juustu "Merevaik" 1/2 sidruni mahl 2 spl majoneesi 250g 20% hapukoort Kaunistuseks: kollane ja punane paprika, kurki, kirsstomateid jms Valmista kreemid. Lõika ära saiaviilude servad. Lao alusele saiaviilud, ühele kihile läheb 10 viilu nii, et 4 viilu läheb ritta vasakult paremale. Nii 2 rida. Kõige alumise rea jaoks lõika 2 saiaviilu pooleks ja pane poolikud ritta. Nii jagub kreemidest täpselt ühe tordi jagu, midagi ei jää üle ega puudu. Pintselda saiaviilud puljongiga, nii saad mahlasema tordi, ära immuta saia puljongi sees, muidu jääb liiga vedel. Pane saiaviiludele pool munakreemist. Laota järgmised viilud ja pintselda ni...

Tunded poevad lapse sisse enne, kui ta sellest ise arugi saab, sellele nimetust või tähendust anda oskab. Hirm, kui naabri koer ootamatult haugatab, rõõm emmega taaskohtumise üle, viha ja pettumus kui issi sülle ei võta või venna uut legot puutuda ei luba jne. Tunded mängivad tähtsat osa nii kõne- kui sotsiaalses arengus, nende mõistmine ja reguleerimine on oluline nii endast kui teistest paremaks aru saamiseks kui erinevates olukordades toimetulekuks. Tunnetega on vahest keeruline, nad tulevad teinekord ilma kutsumata ja ei lähe õigel ajal ära, või tuleb neid liiga palju või ei tule üldse...ja vahepeal ei saa aru, milline tunne tuli või miks ta tuli ja miks mõni tunne peitu poeb. Ja ilma tunneteta ja tundmiseta ei saa – sest see on arenemise ja kasvamise väga tähtis osa.    Terapeut: Püüa öelda, mida sa praegu tunned. Poiss (6a): Ma ei tea, ma ei oska seletada. Terapeut: Milliseid tundeid sa oskad nimetada? Poiss: rõõmus, kurb, vihane. Terapeut: Ja mis tunne sin...